Saturday, August 29, 2009

Mul on isu nutta aga ei tule pisaraid sest viha on võimsam. Tänane päev polnud just parim. Nohjah. eile oli pidu, millest ma ei rääkida väga ei taha. Ainult mainiks et, Eiko viis mu koju , ja ta läks veel seda metsateed, mis on nagu eriti kreisi, kuigi ma sada korda ütsin et ei , jäta siin asfalditee p eal maha meid. Ta ütles sellepeale " mis sa arvad et ma ainult asfaldipeal sõidan või" :D. Noja, igastahes, tõi ta siis majaukse ette meid :D:D. Väga super armas temast. No ja täna , ärkasin nagu mingi 11 või 12 , öösel iga natukese aja tagant ärkasin üles :D. No ja hommikul olin nii väsinud, tegelikkult terve päev olin :D. No ja mamps suutis mu taas vihale ajada. Mulle käib nii pinda, et tal pole kunagi usku minusse. Ta ei uskunud et ma lõpetan, ta alati arvas et ma feilin eksamites, ta pollnud kindel ega julgustanud et ma ülse kooli sisse saan ja nüüd ka ta eriti toeks pole. Ja kui mul paha tuju on siis ütleb mis sul nüüd viga on, kuradi ülbelt veel. Nagu mul eioleks natuke halvemaid hetki elus. MMõnikord ma räigelt soovin et ta tueks küsiks kuidas mul läheb , kas mul on kõik korras , lohutaks ja oleks mu jaoks olemas. Aga ei. No ja siis noh seda et . saatsin inglase kaarega perse. Ütsin et unustagu mind ära, ma pole enam sinusuhtes naiivne. Täna saatis ta sõnumi , et ta pole kindel kas boss lubab teda ära (enne seda koguaeg kordas et kindlalt saab) ja siis ütles et ta läheb laupäev pulma, millest ta midagi ei teadnud. BINGO! sellega ta vahele jäigi. Sest mõniaeg tagasi, oli ta juhuslikkult mind kutsunud endaga pulma kaasa(!!!). Valetaja selline. Ma ütsin talle , et säästa oma vabandusi Briony jaoks , sest mina neid enam ei kuula. No ja vsjo.
Aa ja noh, üsna armas oli see kui ma Cesami kuulasin ja ta rääkis kuidas üks tüdruk murdis ta südame ja et tal on üks tüdruk , kes talle on räigelt heaks semuks saanud ja ta kardab et võib ta ka kaotada ja et ta mingi ei taha haiget saada. Ja siis ma ütsin talle et ma olen talle alati olemas ja lohutan teda ja kuulan . Ja siis ta ütles et kuidas ma saan rääkida sulle sinust? Siis mul oli aww :D.

Tuesday, August 25, 2009

Iga päevaga üha rohkem segadusse mind aetakse. Kirjutasin paberile isegi nende maade plussid ja miinused et asja endale lihtsamaks teha aga see tegi taas asja hullemaks :D. Kurat , olen mõelnud ka Filipiinidele. Miks kõik kohad nii head olema peavad :/. Otsustasin, et sügisel saadan paberid ära, septembri jooksul. Täna rääkisin emaga, ta ütles et ah , vaatame kuidas sul hinded on. Kui ma lähen 11 klassis, pole siin aega ju midagi vaadata. Eks ma tegutsen siis ise koos isa abiga, kuna ema praegu suuremat tuge mulle üles ei näidanud. Niisiis saadan paberid ära ja lähen valimispäevale ja kavatsen valituks saada. Ma tõsiselt loodan, et saate must aastaks lahti. Mina küll loodan. Mitte et te pahad oleksite, aga mina tahan oma unistusi täide viia.

Sunday, August 23, 2009

Ma olen nii kuradi segaduses. Ma tahan niipaljudesse kohtadesse ja ma ei oska enam midagi valida. Aah millest ma räägin.. Räägin vahetusaastale minekust.. Mu valikumaadeks on USA, Türgi, Brasiilia ja Tai. Ja ma ei oska enam valida. Rääkisin ühe türklasega täna. Eii, ärge arvake et varsti hakkab seksi paluma. Ta oli teistsugune, ta rääkis mida tema tahab tulevikus teha ja et ka tema tahaks hullult vahetusõpilaseks aga on hiljaks jäänud. Ta rääkis mis nende maal hea ja halb. Ta oli super sõbralik ja massilt ilus. Elaks ma seal, ma oleks ammu taga abielus :D. Okei okei. Ma ei tea mida teha, kui teil on tutvusi kes on käinud nendes maades vahetusõpilaseks siis andke neile mu msn. Ma oleks väga õnnelik.

Friday, August 21, 2009

Imelik, kuidas ühel hetkel kõik halvad asjad tabavad sind korraga. Oleks see siis erinevatel aegadel näiteks kuuajaliste vahedega, aga ei. Ma ei valeta kui ütlen et olen kaks ja pool päeva lihtsalt nutnud. Need teised pisiasjad kahvatusid selle kõrval mis mind kõige enam nutma ajas. Pärast vanaema külastamist, mõistsin, et ta ei pruugi enam endiseks saada. Temajuures olled üritasin tugev olla, aga kohe kui koju jõudsin, nutsin ja meenutasin aegu kui ta mind hoidis. Meenutasin ta naeratust, tema kurjustamisi, tema parasiitsõnu , teme peamisi tegevusi , emotsioone. See oli, harjumatu näha teda pikali haiglavoodis ainult häälitsemas, ta ei rääkinud isegi enam. Ta ainult vaatas ringi, ja vahepeal kukkus paar pisarat ta silmanurgast. Ta käed olid kohutavalt kõhnaks jäänud. enam polnud ta see, kes oli varem. Alkohol. Alkohol , on selles kõiges süüdi. Pärast tema mehe surma, on ta alla käinud, ta võttis endale uue elukaaslase, kes harrastas juua lkohoolseid jooke, enamjaolt õlut, kuigi see ei piirdunud alati sellega. 10 päeva. Jah 10 päeva oli mu vanaema söömata ja joonud ainult viina. 3 päeva oli ta lebanud voodis, keegi ei aimanud talle kiirabigi kutsuda. Nüüd ei pruugi ta terveks saada. Ma ei tea, kas ta isegi mäletab kes ma olen. Ema küsis talt küll , kas ta mäletab mind kuid vastuseks ei saanud ma midagi , ainult paar häälitsust. Arstid väitsid ka, et asi ei pruugi paraneda, võibki selliseks jääda. Mitu kuud läheb enne kui ülddse midagi paraneda võib. Ma nii loodan, et temast saab taas see kes ta mulle alati olnud on.
Nüüd, kui mul on võrdlusmoment. Võin öelda, et Türgi on parim koht kus ma seni käinud olen. Uskumatu et Türgi sai vastu minu suurele Hispaania armastusele. Mis mind Türgi juures ära võlus ei oskagi öelda... Egiptusega võrreldes oli Türgi puhtam, siiski mõlemad on räpased maad, kuid Türgi jääb ikka väga kõvasti alla Egiptuse räpasusele. Egiptuses kui ka Türgis saavad naised palju komplimente, kuid Türgis tundsin et kompliment on suurema tähendusega. Miks? Sellepärast et sealsed mehed olid ilusad, stiilsed ja nende soengud olid samuti wow. Eesti meestega ei anna võrreldagi. Mõtlesin et tooks kõik oma peikad sealt siia, Eesti meestele eeskujuks. Sealne kaup oli vägagi euroopalik ja enamus kaupa oli moodne. Egiptuses oli rohkem turukaup. Hispaanias olid samuti moodsed asjad aga hindade pärast ei soostunud enamus asju vaatamagi. Barcelona on siiski Hispaanias moepealinn ju. Teada on muidugi see, et Türgis elavad perversed inimesed. Ma ei lükka seda väidet ümber, jah Türgis on selliseid inimesi. Mõni julgeb päris otse tänaval küsida, kas seksida tahad? Aga kusjuures, vastus EI , ei aja neid vihale, ütlevad lihtsalt ok, ja lähevad oma teed. Klubides kohtab kõige rohkem perverssemaid inimesi. Kui tüdrukud tantsivad omavahel või mõni tüdruk üksi on neid mitu türklast ümber piiranud tantsivad sul perse küljes ja kurja nägu tehes ei kao nad ka kuskile. Aga sellest jamast päästavad tavaliselt Euroopa mehed, võtad ühe käevangu ja nagu kellaväek on kõik türgi mehed lojuste nägudega kadunud, kuni silmapiirile uued euroopa naised tulevad. See ei tähenda et Türgi mehed pidudel kõik sellised on. Meie emmega silmasime ühte ilusat pikka, päevitunud helepruundie juustega meest no ja türklaste peletamiseks, võtsimegi ta käevangu. Jak ui mõnigi tuli ligi, saatis tema need minema. Uurides , saime teada et tegu on samuti türklasega. Kusjuures linnas kohtas ka sinisilmseid türklasi. Mõned lihtsalt ongi erinevad. Türgis on lihtne- korra vaatad silma ja naeratad ja kutt ongi sinu oma :D. Nii ma need kõik hotellipoisid endale saingi :D:D. Ja kuna türklased pole koledad , noh nooremad, siis kunagi ehk lähen ja võtangi sealt endale ilusa pruunisilmse kaaslase :d.

* Hetki Türgist.

-
käisin raftingul , seeon selline asi nagu kummipaat ja sa sõidad sellega mööda kärestikku alla. Pildi saamiseks pange google piltiotsingusse rafting ja saate aimu. Kartsin küll et sõidame vastu kivi ja sureme, aga näe, elus olen. Ja nüüd on mul kohutav isu erinevaid ekstreemsusi katsetada. Ma ei valeta, kui ütlen et meil oli kõige ägedam juht paadis. Ta oli nii energiat töis, uskumatu, sest päevas käib tal 3 paaditäit lolle, kes aeurutamissega vaevu hakkama saavad. Noja põhimõtselt meil olid firmalaused kui mõni paat ligi sattus siis karjusime, noh see jama oli venekeelne sest me kogematta läksime vale paadi peale , teised olid ingliskeelsed. Aga noh , polnud hullu. Siis ta viskas meid vette ja ajas paati ümber kuigi nee tavaliselt ei käi ümber:D . Sii me pritsisime kõiki mööda sõitjaid , tema ise oli kõige hullem pritsija :D aa ja siis ta ajas paadi keerutama kui suurema voolu koht tuli , jube äge :P. No igastahes, ta oli üli lahe :D.
- Türgi saun. Algas nii, et saime mingid kaultsud ja plätad, ise olime bikiinides. Panime kaltsud ümber ja esimese asjana läksime sauna. see saun oli põhimõtselt samasaun mis Eestis ainult eukalüpti lõhnaga. Seal higistasime ära oli järgmine etapp jääkülm bassein. Kui seal käidud oli läksime aurusauna ning sealt edasi hiigelsuurte mullidega mullivanni. Pärast seda mullimudavanni. Sealt edasi pesime end puhtaks ja läksime ruumi kus oli suuuur kõrgem aste nagu lava, ja äärtes olid istekohad, seda on raske kirjeldada. Kirjutage google pildiotsingu turkish bath ja siis seal viies pilt, suurendage seda . Selline lava aga mingi 5korda suurem . Ja need kaltsud mis neil meestel seal , need olid meil algul ümber. Seal tehti meid selle kitsekindaga puhtaks ja kallati veega üle. Pärast seda läksime ruumi kus tehti meid vahuseks, selline suur suur pall oli kust kallati vahtu ja noh , siis tehti mazaasi ja kalalti taas veega üle. järgmisena saime endalee rätiku ümber. Istuime suures ootesaalis jõime jooke ja ootasime oma järjekorranumbrit. Kui aeg käes oli sai mazaasi. Mina sain näomaski ka. No ja selline see oligi :P.
- Türgi õhtu. Eeh, mul oli sel ajal nii paha olla, et ei mäleta palju. Igastahes esimene tants oli mingi palju mehi ja naisi ja siis kukkus üks naine kokku ja lõppes. Järgmisena tuli lavale kõhutantsija. Ta oli niii osav. Ma pole elusees nii head tantsijat näinud. Oijah. Siis tuli mingi jama . Ja sisi tulid türgi mehed. Oii kus nad hüppasid kõrgele ja maandusis põlvele. Käisid terve aeg kikivarvul ja keerutasid end põlövedel. Mul oli suu lahti terv aeg, ma pole kunagi midagi seesugust näinud. Üldiselt ei tea , igav :d.
EDIT.
Türgi diskoteekidesse on sissepääsud enamjaolt tasuta. Joogid maksavad, umbes sama hinda mis Eestiski. Näiteks ma käisin Edward Mayal tasuta ja maksin ainult cola eest, sest rohkem ma seal ei joonud. :D. Seal on lihtne , saab igalepoole sise ja alksi valavad ka sulle :D. (mina muidugi ei joonud) Eestis võiks ka nii olla , et peod tasuta ja esinejad teenivad jookidelt sest koksid maksavad juba sada eeku ja kui inimesed selle kalli peopileti eesti maksnud ei jõua juua osta.

Wednesday, August 5, 2009

Oeh, kõik on nii hea. Kõik paistab plaanipäraselt minevat, vähemalt hetkel. Aga noh, ma hõiskan ju taas enne õhtut , või mis ? Hahaha, igastahes... Laupäev ootab ees mind Hauka laat kus ma aitan emal lapsekärusi maha müüa. Muidugi käin ma ka ise ringi. Ja pühapäeva hommikul, läheme emmega kahekesi 9.45 Viljandi-Tallinn bussile et jõuda kell 12.00 lennujaama. Sealt lendame mina ja mu emme kahekesi TÜRKI! 40 kraadi paistab lausa kutsuvat juba mind:D. Sain teada, et Meri-Katre on samas linnas. Mõtlesime juba, et võiks ju siis koos pittu minna. It sounds good to me! :D. No.. Tagasi tulles järgmine päev on draama kokkutulekuke. Hehe, need on alati, sellised etteravamatud. niiet, jep. 24-26 olen ma lapsehoidja. Valvan oma pisikes üüübernunnut õde. JA. JA. Ja 26 tuleb ANTHONY eesti. Ma siiani ei suuda uskuda seda. Täna me rääkisime, ta saatis mulle pilte, oma Kreeta tripist, ta on niii ilus, vähemalt pildil oli :D. oeh. Juba oootan ta tulekut. Siis lähme koos kooli mu õpikute järgi :D. Lalalalalalaa ! siis lähme kablisse peole. Ta on isegi esimesel septembril minuga ! :D Oijah... Ma loodan, et tal on lõbus :D. Ja kõik , mul lihtsalt hea tuju täna :P

Monday, August 3, 2009

Ma olen see kes ma olen. Kuid ometi, kes ma siis olen?

Kõik see paneb mõtlema. Kes olen mina? Jah, olen Laura ja juba 16 aastat siin ilmas olnud peale selle veel 9 kuud oma emale lisakilodeks. Nüüd olen ma talle lisamure? Ei tea... Nõuab ju palju, see kõik- riided, toit, õppevahendid, reisid, ma saan nii palju, kuid ometi ma pole rahul. Ma tahan veel rohkem, mõtlemata, et neil on niigi raske. Olen üritanud end muuta. Mitte üritanud, vaid tõsiselt seda teinud. Ma pole neilt tükk aega midagi palunud. Telefoni ostsin ka oma viimaste rahade eest. Ma pole kunagi endale oma raha eest mobiili ostnud. Nüüd, tunnen, et ma vedasin neid alt ja mitte ainult neid, vaid ka ennast... Augustikuu esimesel päeval, mõtlesin et uuriks, mis on mu telefoniarve. Sain siis smsi... "Teie kulutused mobiilkõnedele seisuga 31.07.2009 kell 15.07 on 695.53 kr (koos käibemaksuga)." Ja ma vihkan, et se juhtus. Ma võin öelda, et ma olen telefonisõltlane. Ma armastan rippuda telefoniotsas ja toksida sõnumeid. Paistab et on teine probleem, millest peab lahti saama. Arvan et selle arve põhjuseks, mitte ei arva, vaid tean, oli kõne minu Eesti numbrilt Inglise numbrile Soomest Kreetale. Et siis lahti seletades, mina olin oma nriga välismaal, mis mitmekordistas ja ka tema oli välismaal mis gigakordistas. Ja oleks me siis natuke rääkinud. Ei, mina ei saa natuke, ma pean palju rääkima, vahet pole, kas mu inglise keel on hea või mitte.
Tegelikkult see et ma alati tahan, ei tähenda et ma seda saan. Vanemd ikka ütlevad ära ka mulle, olen küll pahur, aga lepin.
Kolmas minu probleem...Ma hõiskan enne õhtut. Ma vihkan, see on kõige nõmedam harjumus. Ma ütlen sõpradele jah ma tulen sinna ja blabla. Kuid siis, juhtub midagi. Näiteks vanemad takistavad, kuigi ennem olid nõus. Või tuleb mingi kiire sõit linnast ära või midaiganes. Ja nii... Arvatakse et ma olen valetaja ja mind ei saa usaldada. See ei ole ainult minu kuhugile minekutega, vaid on ka teisi asju, näiteks see needijama. Ütlesin mitu aastat tagasi teen needi ja blabla. Kuid siis, mõtlesin, et kui ma olen ema või vanaema ja mul nahk juba rippub igale poole siis on mul mingi neet ka kuskil tilpnemas, iu. Selle saab küll ära võtta, aga siis on arm, kole. Samas, ma kartsin ka vanemaid. Nad on ikka väga karmid. Enamus aega, ma kardan neid, nad on ettearvamatud. Vähemalt minu shtes. Vennaga ajavad nad asju leebemalt.
Teglikkult olen ma praegu rahul et ma pole ei neeti, ei tattood, ei rastasi ega midagi teinud. Ometi, pole ma endaga rahul.
Ma haletsen ennast. Jah, uskumatu, sõprade ees paistan selline elurõõmus ja endaga rahulolev. Kuid kodus, ma vihkan ennast, ma vihkan peeglit. Ma pole enda välimusega rahul. Tunnen end paksuna, ja ma ei tee nende lisakilode kaotamiseks midagi , vaid söön ja olen. Tõsiselt , mul on lisakilod tulnud. Leian end koledana. Kui ma vaatan tänaval ringi , märkan niiipalju ilusaid inimesi, ja siis tunnen end kohutavalt koledana.Ometi, sõbrad ütlevad et sa oled ilus ja blabla, aga kui mõelda, siis ükski sõber ei ütle ju et "Sa oled kole" vms, isegi kui nad nii tõsiselt arvavad, ei tule ju. Ja mingihetk, tulevad ka meelde need kommentaarid , negatiivsed mis mu kohta on tulnud. Ja ma ei saa neist lahti. Mõnikord, ma soovin, et oleksin ilus, kui kõnnin linnas. Nii, et mind jäädakse vaatama. Aga välimus on see, mida muuta ei saa, enne kui sul pole suurt rahapatakat et iluopile minna. Ja tänapäeval on välimus see, mis müüb. Ilma selleta, ei sobi sa sõbraks, veelenam kaaslaseks.
Lihtsalt, et end välja elada.