Saturday, September 12, 2009

Elu polegi õiglane.


Täna lõunast sain kohutava uudise teada. Mu vanaema enam pole, ma olin lihtsalt šokis , alles emme sünnipäeval ta oli siin. Ema palus mul kirjutada luuletuse talle. Ma nii tahaks teha, aga kardan, et see pole piisavalt hea kirjeldamaks teda. Nii vastik nutune ja tühi tunne on.  Harjumisega võtab veidi aega.