Wednesday, July 29, 2009

Eilne päev algas selle teadmisega, et täna ma sõidan Soome. Käisin hommikul pesemas, pakkisin oma viimased asjad kokku. Avastasin et , oh selle võiks ka panna ja nii sai mu paarist riidetükist peaaegu terve kapp kohvrisse pandud. Pärast kui autosse istusin kahetsesin, et olin seda teinud, arvesades et ma ostan ka midagi. Ema oli juba paar meetrit sõitnud ja juba puhkes tüli mu vennaga , me polnud jõudnud välja keerata meie maja juurestki, kui ema mu venna tagasi tuppa saatis. See puberdeet, ei olnud riideid kaasa pakkinud. Niisiis läks ta tagasi veel pahuramana kui ta seda juba oli ja autosse saabus ta püha viha täis. Ütlesin mampsile, seni kuni ta mind bussijaamani viib ära suhtle Hansuga, ma tahan minna rahulikult bussile. Sõitsime Centrumi ette, emme liikus postimajja, mina võtsin Vanessa ja läksin Rimisse, vend jäi autosse torisema. Valisin endale sidrunivee ja Rimi küpsised. Jalutasin vanessaga niisama poes kui mama sinna tuli , ta hakkas siis rahulikult sööki mereäärde vaatama , otsustasin et vütan siis juba vorste ja smuuti ka endale, kui tema oma asju valib. Läksin ema juurde tagasi ja ta ikka veel valis asju. Vaatasin kella , oiiikurat 14 minutit bussini, palusin tal kiirustada ja tormasin järjekorda. Makstud istusime autosse ja sõitsime paarsada meetrit bussijaama ette. Hans jäi taas autosse, ema ja õse tulid mind saatma andsid mulle musi-kalli ja raha ning bussisõit Tallinna võis alata. Võtsin kotist äsjalaenatud "Videvik"u ja hakkasin lugema seda. Üsna huvitav oli ja aeeg lendas ka linnutiivul seda lyugedes. Tallinnas mahaminnes otsisin ma Eriku üles kes lubas mind juhatada linnahallini, sest ma ei oska absoluutselt liigelda Tallinnas, mulle ei meeldi Tallinn, ei väsi ma kordamast. Lõpuks jõudsime ka linnahallini, Erik ütles et ta peab minema, aaah ta on nii Edward Cullen, no igastahes , lubasin ma tal minna ja otsisin kiiruga sadama üles. Sest ometi mul oli aega 7 minutit voucheri vahetamiseni pileti vastu. Jõudsin siis sinna andsin oma voucheri ja naine siis küsis, kas te reisite üksi, ütlesin ja , siis ta ütles siis teil on vale pilet ja blabla, et teil peab olema vanemaluba vms kaasas, mõtlesin nojah , et mis teen nüüd , tallinnas ka kedagi mul pole. Ta ütles et no , täida siis ise ära, täitsin ja värkki , üritasin ema allkirja ka teha . Vastu sain ma pileti ja vanemaloa koopia. JA ooo ei , ma olin nii hajevil et ma panin väljasõiduajaks oma bussiväljasõidu aja , selle mis Viljandist Tallinna sõitis, aga mis seal enam , laevali hakati laskma , ei viitsin ma enam jamada. Istusin siis ühe vene poisi vastu kellel olid ülimalt ilusad kutsika silmad. Ja tal oli see apple läpakas. Ta oli vist mingi ärivend , koguaeg rippus telefoni otsas ja tegi arvutis tööd, tegelikkult , ma ei tea kas tegi, sest ta istus ju mu vastas. Tema kõrval oli üks prillidega tüüp , kes vaatas mulle koguaeg otsa, absoluutselt vahtis enamus aega mind, nii et mul oli raske süveneda oma raamartu lugemisse, kui ta kord magama jäi, oli rahu majas :D. Teiselpool vahekäiku istusid soome tüdod . Sellise 12-14 aastased , kes samuti vaatasid mind, kui ma neile otsa vaatasin siis naeratasid , ei tea ,võibolla tahtsid sõbrad olla. No igastahes sõit möödus samuti kiirelt sest olin taas peapidi raamatus. Kohale jõudes pressisin raamatu oma pungil kohvrisse ja kõndisin rahulikult läbi terminali. Ma arvan et ma olin üks viimaste seas, sest teised kõik need for speedisid. Kuhu neil kiire oli, ei tea. Sadamas oli juba isa mind ootamas, rääkisime temaga juttu. Ma arvasin et temaga taas tuleb selline paarisõnavahetus kõigest. Kuid ei , rääkisime peaaegu terve tee. Koju jõudsime siis tegi ta süüa ja Avery tuli ka mingi aeg koju. Ise ütles et ta läheb kalale, nii ma jäin siis Averyga kahekesi. Me taga ei vahetanud peaaegu ühtegi sõna, mitte et me õelad üksteise vastu oleksime, aga meil pole ju peaaegu millestki rääkida. Kui ma vetsupoole liikusin nägin et tal oli korvpall käes, korsvpalli riided seljas ja liikus jalanõude poole , küsisin talt kas ta läheb kuhugi , kuigi see oli ilmselge et ta läheb korvpalli mängima, ütles ta ja , küsis isegi kas ma tahan kaasa tulla. Muidugi olin ma nõus, sest toas passida, uskuge mind , siin on väga igav. Aknal ka pole tore passida ja vaadata ilusaid inimesi. Igastahes panin ka siis jalanõud jalga ja juba me rääkisime, me tõsiselt rääkisime. Nii palju , see tundus uskumatuna, sest ta tundub selline vaiksem poiss. Mingizaeg nägime ta semu , tutvusin temaga , Ahmet :D. No ja nad hakkasid siis mängima, istusin lihtsalt ja olin. Mingiaeg tuli sinna pliks , kontskingadega. No ja hakkas ka kossu mingiaeg mängima , palli järgi ta ei jooksund , lasipoistel joosta. No ja siis ma mõtlesin et helistaks Lisbethile , lihtsalt , mul polnud targemat teha ,rääkisimesiis temaga pikalt kuni ta Maarja poole liikuma hakkas. Kui kõne lõpetasin tuli Avery mu juuurde, rääkima juttu . Mingi aeg tuli veel üks pliks sinna. Noh ta oli suht , imelik. No ta võttis siis Ahmeti ja selle esimese pliksi kaasa ja läksid kuhugi. Me Averyga taas kahekesi. Otsustasime et läheks poodi. No ostsime siis kaks mahla ja krõüse ja põhimõtselt tulime koju. Kodus ma vaatasin telekat ja surin, Avery läks välja ja Ilo oli ikka veel ära. No ja siis mingiaeg tulid mõlemad koju , tegin omal voodi , vatasin CSI'd kuni uni mind vallutas ja olingi unes.
Noh ja täna ärkasin ma ei tea mis kell, võinoh mis ärkasin , avasin silmad , ja isa ütles et , maga edasi, aga võibolla nägin ma seda unes... No igastahes. Ärkasin kell 11 , pesin hambaid , vaatasin telekat , olin arvutis , pesin üleni. Arvan et veesorin äratas ka Avery üles. No ja siis läks tema pesema. JA tema pesi minust veel kauem , uskumatu :D. Siis mingi mitu tundi üritasime KAtriga Kadit ülesse ajada.Viimaks saime ta üles ja läksime idakeskusesse. JA seal foorumi . Ei väsi kordamast et mina armastan Soomet, niii ilus on see mu jaoks . Kõik on siin ilus. Igastahes, jõudson koju ja nüüd terve aeg olen arvutis passind , magasin maha isegi poodi mineku , et endal smuutit osta. Aa ja poest jah sain endale vöö. Tavalise vöö ja siis õlakoti väikese ja topi. Kõik , homme jälle :D. Ootan kunas mereäärde pitttu saab ja ootan kunas inglane tuleb , temaga telefonis rääkimine paneb mind teda kohutavalt igatsema , mis siis et ma teda näind veel pole. Ma ni tahan et ta oles minuga , väike vaheldus.
Aga adios mi amigos.